Mood, mis ei unusta – seminar Greenery paneelid

Mis saab siis, kui moe loomiseks ei kasutata keemiat, vaid kuusekäbisid ja tammelehti? Kui riideid luuakse mitte uue, vaid juba elatud elu baasil? Kui rõiva disain algab teadlasest, mitte moekunstnikust?

Estonian Fashion Festivali seminar Greenery toob 13. juunil Tartu Kaubamajja kokku need, kes ei räägi moest vaid kui trendidest, vaid kui vastutusest. Päeva jooksul toimub neli paneeldiskussiooni, kus osalevad oma ala asjatundjad: disainerid, teadlased ja aktivistid.

11:30
Mood – eneseväljanduslik vabadus või eliidi tööriist?

Seminar Greenery avapaneel heidab pilgu moele kui sotsiaalsele nähtusele, kutsudes kuulajaid mõtlema moest laiemalt kui vaid millestki praktilisest või silmi ning meeli paitavast, vaid hoopis kui millestki sotsiaalsest. Milliseid lugusid jutustab moeloome ning isiklik stiil, kas mood saab teenida ka poliitilist eesmärki ning mil moel kultuurilised liikumised end trendidena ilmutavad ja seeläbi ka teisenevad?

Taskuhäälingu “Kust sa, lilleke, siia said?” saatejuht Laura Kurs on oma kuulajaskonnale tuntud kui kriitiline, aga humoorikas, meelelahutuslik, kuid põhjalik. Paneelis kohtuvad temaga Sveta Grigorjeva ja Karin Paulus – mõtlejad, kes on süvitsi uurinud moe, sümbolite ja kultuuriliste nihete tähendusi. Koos arutletakse, kuidas mood on enamat kui rõivas: see võib olla seisukohavõtt, vastuhakk või kuuluvuse otsing.


13:00
Kas loodusvärvid on moes?

Tänapäeva moemaailm otsib aina rohkem vastuseid minevikust. Seda ka siis, kui jutt on värvidest. Kas loodusest ja minevikust inspireeritud värvimisviisid on pelgalt nostalgiast kantud trend või päriselt jätkusuutlik alternatiiv?

Vestlusringis kohtuvad arheoloogia, kunstiajalugu ja disain. Riina Rammo, Tartu Ülikooli arheoloog ja Colour4CRAFTS projekti juht, avab vaate ajaloolistesse värvitehnikatesse, mida kasutati Läänemere piirkonnas sajandeid tagasi. Tekstiilikunstnik Janika Solmann toob tänapäevase kogemuse – kümme aastat loodusvärvide ja taimetrükiga on õpetanud, et aeglane, teadlik lähenemine loob sügavama sideme materjali ja loojaga.

Vestlust modereerib kunstiajaloolane Kerttu Palginõmm.


14:00 
Fashion Revolution – "Mis meil toimub tänase tekstiilide kogumissüsteemiga?

Paneelis võetakse luubi alla Eesti tekstiilijäätmete kogumissüsteem: kuidas see toimib täna, millised on selle nõrkused ja mida ootavad kodanikud. Arutelu juhib Fashion Revolution Estonia eestvedaja Anet Adamson, kes suunab vestlust läbi mineviku, oleviku ja tuleviku – milline on olnud seni meie kogumissüsteem, mida näitavad värsked uuringud ning milline võiks olla toimiv ja inimlik lahendus.

Sõna saavad praktikud ja süsteemiloojad: Auli Uiboupin (Tekstiilitakso) jagab kogemusi tekstiili kogumise ja sotsiaalse ettevõtluse ühendamisest, Pille Riin Palu (Teine Tiir) räägib, kuidas muuta taaskasutus ihaldusväärseks kultuuriks, ning Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool) ja Maiko Kesküla (Sõbralt Sõbrale) toovad sisse nii teadus- kui praktikavaated. Üheskoos otsitakse vastust: kas vajame teadlikumaid kodanikke, paremat süsteemi, rohkem innovatsiooni – või kõike korraga?


15:00
Ühe prügi, teise pärl: upcycling siin ja sealpool sood

Mis saab ühest kasutatud rõivast või tootmisjäägist? Lugu, vastuhakk või uus ressurss? Paneelvestlus uurib upcycling’u ehk väärtustava taaskasutuse rolli moetööstuses – alates disaineri stuudiost kuni suurtehase tootmisliinini. Räägime upcycling’ust kui loomingulisest lähenemisest, kultuurilisest hoiakust ja tööstuslikust vajadusest.

Vestlusringis osalevad moekunstnikud Karl-Christoph Rebane ja Sandra Luks, kes kasutavad upcycling’ut loovalt oma disainikeeles – andes uue elu olemasolevale materjalile, esemetele ja vormidele. Neile lisaks räägivad Lisandra Türkson (EKA aksessuaaridisaini MA) ja Mait Maide (EKA ringdisaini tudeng) oma tänavusest reisits Keeniasse, kus nad töötasid suurettevõttes Rivatex – kohalikus tekstiilitehases, mille tootmisjääkidele otsiti ringdisaini kaudu uusi kasutusvõimalusi. Paneel toob kokku nii isikliku kui süsteemse vaate – kuidas väärtustav taaskasutus töötab eri tasanditel ning miks see on üha enam osa tuleviku moenormist.


Neli sisukat arutelu toovad lavale teadlased, disainerid ja valdkonna eestvedajad, kes lahkavad moodi kui kultuurinähtust, teaduspartnerit ja süsteemimuutuse tööriista. 

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Samelini vabrikust saab juunis üheks õhtuks moelava enne kolimist

Järgmine

Ametlik äftekas Krabi x Gafferis

Jaga seda artiklit