Kaasaja inimeste kiire elutempo juures on kadumas põlvkondade vahelised seosed, mis ühendavad minevikku tänasega. Omavahel suhtlemine on muutunud justkui lihtsamaks, samas väheneb füüsiline kontakt ja kogemus - unustatakse oma juured ja päritolu. Uus info paneb meid unustama seniseid teadmisi, tõekspidamisi ja oskusi. Nii võivad kaduda rahvuslikud väärtused ja käsitööoskused. Kollektsioonis muudab Siret näiliselt kasutu kasulikuks, tasapinna ruumiliseks, vana uueks ja jäägi tooteks. Oma töös ühendab ta kõik seni omandatud käsitööoskused - masin- ja varrastega kudumine, heegeldamine, õmblemine ja tikkimine ning kasutab ka kudumisettevõtete tootmisjääke. Siret lammutab kangaste struktuure, loob uusi pindu, vanutab, lõikab ja harutab. Kõike seda tehes ühendab ta vana uuega – materjalid, töövõtted, mustrid ja lõiked. Disainer ei eelista ühtegi materjali teisele, sest ütleb, et "ka kõige vanemast lõngast on võimalik luua midagi luksuslikku". Tänu sellele on valminud tooted ainueksemplarid. Kudumid on käsitsi valmistatud ning toodetud väikeses tiraažis.